Emakeelepäeval eesti keelest

Kuidas rääkida eesti keelest? Et elada, ma hingan. Eesti keel on nagu hingamine, üks osa minust. Ilma selleta pole võimalik. Meil on keeled suus, suhtleme teiste rahvastega, aga emakeel igaühe sees on kõige tähtsam. Emakeel ja isamaa. Naisena mõtlen, et hakkasin oma lastega rääkima eesti keeles, kui nad olid alles südame all. Sellest tekibki side, et võtad emakeelt kui ainumõistetavat eluks ja olemiseks vajalikku asja.
Eesti keel on enamat kui verbaalne suhtlemise ja kirjutamise keel. Kauges lennujaamas saan silmavaatest aru, et see inimene räägib eesti keelt. Inimese vundament on tema emakeel. Indoneesias Bali saarel rääkisime taksos sõbraga ja taksojuht küsis, mis keel see on. Suutsime talle selgeks teha, et on üks väike maa, kus on oma keel. Ta peatas takso, viis meid palmi alla ja käskis kuulata. Üks imepisike lind siristas hästi kõvasti. Taksojuht ütles, et teie keel on nagu selle linnukese siristamine. Et eestlased on sama väikesed, aga laulavad imeilusasti ja kõvasti. Ta ütleski ära põhilise: võibolla me sellepärast olemegi elus, et meil on nii ilus keel.
Meil on nii rikas keel. Väga vähestes keeltes saab öelda, et sa oled kohutavalt ilus või õudselt ilus või jube kaunis. Eestlased saavad aru, et see on ülivõrdes, teised kehitavad õlgu. Mu vene tuttavad saavad neist väljenditest palju nalja.
Praegusel keerulisel ajal võiksid inimesed hakata kodus üksi olles lugema kõva häälega meie poeetide luuletusi või klassikuid ja kuulata, kui ilusasti see kõlab.

EILI NEUHAUS
https://virumaateataja.postimees.ee/7200497/emakeelepaeval-eesti-keelest