URMAS LENNUK: Näitlejal ei tohigi laval mugav olla
„Muidugi on jama, et teatrid taas kinni pandi, aga ega saa ju inimesi tappa,“ möönab Rakvere teatri dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk. „Praegu vähemalt paistab tunneli lõpus valgus ja ma loodan, et see ei ole rong.“ Mis puudutab tõika, et hõrendatud saalidele mänginud näitlejad võisid end puuduvate reaktsioonide tõttu laval ebamugavalt tunda, kostab Lennuk muretult: „Näitlejal ei tohigi laval mugav olla. Näitleja loeb inimesi ka siis, kui nende reaktsioon on sissepoole, sest näitleja on ses suhtes väga tundlik instrument. Muidugi on tal olnud raskem ja harjumatum seda teha, aga kindlasti on näitleja sensitiivne. Tema ametioskused on suunatud tajuma rohkem ja tundlikumalt, mis saalis toimub. Pigem on publikul olnud raskem kui näitlejail, sest hulgakäitumine tuleneb ikkagi sellest, mida naaber kõrval teeb. Kui naaber on kahe meetri kaugusel, siis sa ei taju emotsiooni piisavalt intensiivselt. Näiteks kui teeksime laulupeo kuskil Zoomis, siis see pole enam pidu, vaid kontsert. See ju ongi koosolemise- ja tegemise mõte, et tajume asju, mida me mittefüüsiliselt ei saa tajuda. Võime rääkida utoopilist juttu interneti- ja digivõimaluste kohta, aga see on lollus kuubis – seda ei ole olemas.“