RT ESITLEB: Karolin Poska
Mõtle hetkele, kui sa taipad, et etendus, mida vaatasid, on just lõppenud. Tuled on kustunud, etendaja lavalt lahkunud, valitseb vaikus. Aplaus ei ole veel alanud. Kogu publik mõtleb sama - see on läbi. Sa tahad, et see vaikne hetk kestaks igavesti.
Sa ei ole kindel, kust see täpselt algas või kes tegi esimese plaksu, aga äkki levib aplaus kulutulena ning juba plaksutavad kõik. Sina teed automaatselt sama.
Nüüd hingavad kõik kergendunult. Su näoilme muutub etenduse vaatamise näost tavaliseks tänavailmseks. Sa märkad inimesi enda ümber. Näed, et nad on hakanud ennast liigutama ja sättima, vahetavad omavahel naeratusi ning pilke.
Sa kuuled endiselt nende aplodeerimist. Mõni plaksutab valjult ja jõuliselt, teine lööb käsi kokku kui kuninganna. Nad kõik plaksutavad samas rütmis. Ära murra süsteemi. Püsi rütmis.
Plaks-plaks-plaks-plaks
Mis juhtub bakteritega sinu kätel kui sa plaksutad? Kas see teeb neile haiget?
Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal oli ta Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik residentuuris. Karolinil ei ole veel suuri auhindu ja prominentseid koostööpartnereid, kellega uhkustada ja ta ei kavatse ka siinkohal luisata. Oma etendustes on ta eksperimenteerinud live-elektroonilise muusika ja tantsu piiridega.
Idee, esitus: Karolin Poska
Helikunstnik: Kenn-Eerik Kannike
Valguskunstnik: Ivar Piterskihh
Dramaturgiline tugi: Kaie Küünal
Kestus: 50'
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Esietendus: 07.07.2017 Supersonicum/ NoTaFe, Viljandi
Piletid: eelmüügis https://www.piletimaailm.com/performances/16218-rt-esitleb?lang=et_EE ja Rakvere Teatri kassas ning kohapeal 7€ / 5€
In English-------------------
Think about the moment, when you realize that the performance you were watching has just ended. The lights are dimmed down, the performer has left the stage, it is silent. The applause has not yet started.
Everyone in the audience is thinking the same thing - it has ended. You want this intensely silent moment to last forever. You are not sure where it started or who made the first clap, but it spreads fast and now everyone is clapping. And you are automatically doing the same.
Everyone can breath easier now. Your facial expression of watching a performance changes back to normal street face. You start to notice people around you. And you see that they start to move their bodies, exchange smiles and gazes.
You still hear constant slapping of their hands. Some clap very loud, some like a princess. Everyone is united in the rhythm. Don ?t break the system. Stay in the rhythm.
clapp-clapp-clapp-clapp
What happens to the bacterias on your hands when you clap your hands together? Does it make them feel pain?
KAROLIN POSKA is a freelance dance artist, who has graduated University of Tartu Viljandi Culture Academy Dance Art Faculty. On the season 2016/2017, she was a young artist in residence at Kanuti Gildi SAAL. Karolin does not yet have big awards or collaborations with famous people to brag with and she does not plan to make them up. In her performances she has explored the connections between live electronic music and dance.
Idea, performance: Karolin Poska
Sound design: Kenn-Eerik Kannike
Light design: Ivar Piterskihh
Dramaturgical support: Kaie Küünal
Duration: 50 ?
Co-production: Kanuti Gildi SAAL
Premiere: 07.07.2017 Supersonicum/ NoTaFe, Viljandi
Tickets: on presale at Piletimaailm,