RELIIKVIA | Näitleja Eduard Salmistu üheks suurimaks varaks on isa smugeldatud salakaup

Eduard Salmistu reliikvia on isa Madiselt päranduseks saadud pussnuga, mille too Soomest Eestisse smugeldas. Samuti meenutavad näitlejale isa viinapitsid.

Rakvere teatris enim etendusi andnud Eduard Salmistu (59) tegi sel suvel juba kolmandat aastat kaasa Hendrik Toompere suvelavastuses "Miks Jeppe joob?", kus ta kehastas peaosalist, talumees Jeppet. Eduard ongi kõige rohkem mänginud joodikuid ja vaimulikke.

Viinaga on Eduard sinasõprust pidanud ka lavavälises elus. Märjukese proovimist alustas ta koolipoisina ja olevat seda teinud alati kultuurselt pitsist. Enam ta aga napsi ei võta. Nüüd seisavad Eduardi isast jäänud pitsid, millest ka näitleja tulivett rüüpas, vitriinkapis aukohal.

"Kui kellelgi selliseid on, siis ma oleksin huvitatud ostmisest, sest mul pole kogu komplekti alles," sõnab Eduard. "Kui noorena sai kamraadidega viina võetud, siis teised võtsid pudelist, pudel käis ringi, aga mina ei saanud pudelist juua, pidin võtma pitsist. Võtsin siis kodust pitsi kaasa ja pärast viskasin selle kuskile võssa."

Lõpuks oli kuuest pitsist alles vaid kaks. "Isale tuli seltskond külla ja siis ta avastas, et pitse on vähem kui mehi. Sain oma peapesu kätte. Isa ütles, et kui tahad teinekord viina võtta, siis las ma valan sulle. Ei mina julgenud. Ega ta hästi ei suhtunud mu napsitamisse," meenutab Eduard. "Meestel on igasugu kiikse. Mõned koguvad käekelli, teistel on noad ja pitsid. Mul on alati nuga kaasas – hea seenel käia või midagi avada."

Ilma loata üle piiri

Nuge hoiab Eduard kummutisahtlis. Seal leidub teiste seas ka üks omatehtud nuga ja isalt saadud Soome puss. Viimasena öeldu on Eduardi lemmik, mida ta tihti endaga kaasas kannab ja millega ka seenel käib. Pussi nähes küsivat tema kolleegid ja sõbrad muiates: "Kas lähed metsa seeni tapma?"

Pika teraga nuga paistab olevat korralik relv. "Olen pussiga väga rahul ja imetlen seda aeg-ajalt. Mu isa käis aastal 1968 Soomes ja kuna talle meeldisid pussid, siis tõi ta selle üle piiri. Ega sellise pika teraga siis ei lubatud, ta pidi ikka smugeldama," räägib Eduard.

Enda sepistatud pussi näidates ütleb ta: "Mõned suved tagasi tegime koos Margus Prangeliga Moostes kahemehetükki. Sealne sepp pakkus, et võime endale noad meisterdada."

Käepideme voolimiseks sai Eduard puutüki ise valida. Ta ütleb, et haaras ühe klotsi, mis talle meeldis, ja selgus, et see on hinnaline palisandripuit. Praegu on troopilistes metsades kasvavad kokobolo palisandripuud looduskaitse all.

"Terale andsin esimesed vasaralöögid kuju andmiseks. Tagusin päris kõvasti, nii et käsi oli hell. Ülejäänud töö tegi ära sepp," lausub Eduard. Ta lisab, et käepidemega oli sama lugu – tema tegi tööga algust, aga meister lõpetas.

GRETA KAUPMEES
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93439053/reliikvia-naitleja-eduard-salmistu-uheks-suurimaks-varaks-on-isa-smugeldatud-salakaup