PIRET SAUL-GORODILOV: “Oi, Johnny”, sa oled aus komöödia, täis särtsu ja seksi
“Oi, Johnny”, sa oled aus komöödia, täis särtsu ja seksi
Rakvere teatri uuslavastusest “Oi, Johnny” tõotab saada naljalembeste magnet ja rahvamajade hitt. Üht soravalt kulgevat ja kerglaselt mõjuvat janti on alati, ja eriti just praegu, paljudele inimestele vaja.
Komöödia jätab sageli mulje, et selle taga puudub igasugune pingutus. Tegelikult pole teatrigurmaanide põlatud žanr sugugi kergete killast.
Alustada võiks tekstist, mille autor on Ray Cooney. Näitekirjanikuna imetlen kõiki, kes valdavad komöödia kirjutamise kunsti. Ei maksa ilkuda ega arvata, et sellist stseenijada pole miski kunst kokku kirjutada. Lugu on loomulikult ääretult lihtne, koguni banaalne, aga vajadus punuda selle ümber kiire rütmiga, lihtsasti mõistetav ja hästi toimiv sündmustik, teeb näidendi loomise raskeks.
Mis seal siis juhtus? Võin sisu rahuliku südamega ette ära rääkida, sest sõlm tuleb nagunii sisse juba esimeses stseenis. Johnny, keda mängib Margus Grosnõi, on kahenaisepidaja. Ei, mitte mingi murdjalik ürgmees, pigem juhuse ja äparduste ohver. Murdja mainet tahaks pigem Madis Mäeoru kehastatav naabrimees Stanley, kes hädas sõbrale appi ruttab. Meeldiv on täheldada, et Johnny kaks naist on tüübi ja olemuse poolest erinevad. Mary osas on Anneli Rahkema ja Barbarat mängib Ülle Lichtfeldt.
Ja kuigi kõik on ettearvatav, teeb komöödia puhul asja just põnevaks ja naljakaks peategelase ponnistus oma saladust viimase hetkeni varjata. Keerukust lisavad kaks politseiuurijat, keda kehastavad Märten Matsu ja Eduard Salmistu. Eriti kirevaks ajab sündmused Tarmo Tagamets Bobby rollis.
Lavakujunduses on rodu uksi, kuigi tüüpilist “ei tea, mis ust väljakeerutamiseks kasutada” olukorda väga ei tekigi. Esimeste mänguminutitega on selge, et lavaruumi jagavad kaks korterit, mille elemendid on kenasti “puust ja punaseks” ehk roosaks ja roheliseks jagatud.
Muusika on samas kerges rütmis kujunduse ajastuga ning toetab kehalist ja tantsulist mängu. Proovides on liikumise ja karakterile omaste liigutustega vaeva nähtud. Tekst ja üle võlli aetud kehakeel aitavad teineteist ja eelkõige vaatajalt naerupurtsatusi ja lausa laginat välja kutsuda.
Lust on kahepoolne. Vist ei eksi, et Tagamets noorel kolleegil Matsul mänguhoos kerge improvisatsiooniga korraks sõnad suust võttis. Sellise lavastuse puhul lisavad need hetked väikest vürtsi ja pakuvad eheda etenduse elamuse.
Kedagi mängu poolest teistest eriliselt esile tõsta oleks alatu, sest tegu on lavastusega, kus kõik toimub tempokalt ja pidevas valmisolekus. Liikumisjuht Helen Solovjev ja lavastaja Peeter Raudsepp on stiili- ja žanripuhta lavastusega trupi ühtselt tegutsema pannud. Koguni kavaleht oskab, teatava vimkaga, arvestada lavastuse sihtgrupiga.
Peale etendust parklas auto poole liikudes kuulsin möödaminnes lauset, mis võttis laval nähtu hästi kokku: “Kui kodus küsitakse, et mis seal siis oli, siis ei oskagi vastata.” Just! See oli vägagi siin-ja-praegu-lavastus. Saab ennast paariks tunniks täiesti lõdvaks lasta, mured endast välja naerda ja ei peagi minema koju tagantjärele seedima.
“Mina lihtsalt sattusin enda jaoks täiesti vale lavastust vaatama,” põhjendas üks tuttav oma vaheajal etenduselt lahkumist. Ühtlasi oli ta väga nõus, et “Johnny” on vajalik nii teatrile kui ka vaatajale. Lõbusa looga saab maapiirkondades rahvast naerutada ja see aitab ka linnainimesel peale väsitavat tööpäeva lõõgastuda. “Mul ei ole ei näitlejatele ega lavastusele midagi ette heita. Ise olin loll, et läksin, kuigi aimasin, et see pole minu maitsele,” tunnistas sama tuttav.
Kindlasti pole mõtet teatripiletit huupi osta ja siinkohal meenus aeg, mil filmilaenutused veel aktiivselt toimisid. Juhtusin peale, kuidas klient kirus teenindajale, et nii kui loeb tutvustusest, et film on nomineeritud Oscarile, tapab see kohe tema huvi, sest ilmselt on tegu mingi ilge jamaga. Näed siis! Minus just tekitab nominatsioon huvi ja pettuma peab harva. Kuigi vahel väldin ise samuti teadlikult rasket sisu, et vaimu lõdvestada.
Neile, kel etenduse lõpus jäi arusaamatuks, kas Johnny keerutas end olukorrast välja või mitte, võib öelda, et keerutas küll.
Ugala teatris mängitakse sama loo järge lavastuses “Võrku püütud”. Kahenaisepidaja Johnny lapsed on omakorda isa tempude jälil ja sealt paistab, kas mees tuleb terve nahaga olukorrast välja või mitte. Huvi korral on Rakvere publikul võimalik järge vaadata ja viljandlased saavad teada, mis juhtus 18 aastat varem.
PIRET SAUL-GORODILOV
https://virumaateataja.postimees.ee/7165263/oi-johnny-sa-oled-aus-komoodia-tais-sartsu-ja-seksi