PILLE-RIIN PURJE: Naine ja mees, öö ja algus

David Eldridge'i “Algus” on täpipealt seda tüüpi lavalugu, mis peaks täiskasvanud publikule meeldima ja sisuliselt korda minema. Eelkõige samastumisvõimalusele, mida naise ja mehe kohtumine sisaldab.

Kõige õigemaks adressaadiks oleksid seega tegelaste eakaaslased, neljakümnenda eluaasta piiril ja elukogemusega naised ja mehed. Mu vaatamismulje põhineb 21. mai etendusel.

Näidendi dialoog on komponeeritud ladusalt, ent niisugust teksti annaks interpreteerida ka banaalselt. Tiina Mälbergi lavastuses on Silja Miksi (Laura) ja külalisnäitleja Andres Mähari (Danny) duett tundlik, maitsekas, ilmekalt nüansseeritud.

Üks veider konarus või salakari, mis briti dramaturgia puhul näib üpris tüüpiline, peitub tõlkes. Või pigem tõlkimatuses? Kuna inglise keel pole mu emakeel, võib see arvamus ju olla lahmiv, aga alatihti jääb mulje, et mõningad n-ö ropud sõnad kõlavad inglaste huulil sootuks loomulikumalt, samas ka rafineeritumalt kui eesti keelde tõlgituna, hoobilt lamestudes. Aga kuna Silja Miksi tegelane Laura on tõepoolest, teesklematult daam, inglispäraselt öeldes veetlev leedi, ületabki tema ennast nonde sõnade kuuldavale toomisel, see mõjub veenvalt.

Näitlejad on valitud läbimõeldult, mõlemad osatäitjad üllatavad meeldivalt. Lavastaja Tiina Mälberg on eelintervjuudes toonitanud, kuis ta mõtles näitlejate arengule, uudsele ja stambivabale ülesandele. Seda virget näitejuhivaistu, millest meie teatrites õigupoolest vajaka jääb, kinnitab tulemus.

Silja Miksi näitlejateel on Laura kaua oodatud, keerukama psühholoogilise siseilmaga roll. Laura lavaelus paotub tundevarjundeid vaprast otsekohesusest hapra ebakindluseni. Naise huulil ja silmis väreleb lootusrikas naeratus, mida ta Danny eest peibutades peidab; lootus aheneb meeleheidetki riivavaks sarkasmiks, et puhkeda taas. Laura lavaelus pääseb väikeste detailide kaudu mõjule Miksi intelligentne huumorimeel ning sentimendivaba dramaatilisus. Lavastuses on Laura põhjatum tegelane, oma eesmärgile keskenduvale naisele jääb läbivalt mängujuhi osa. Danny kui kohmetupoolne külaline püsib passiivsem, heitlev ja kahtlev ja taanduv.

Andres Mähar on mitmekülgne näitleja, kes igas žanris suuteline üllatama. Tema Dannys aimub juntsulikku pehmust, muigega pooleks viiteid ema ja memme kasvatatud pojukese korralikkusele, sekka kibestumise ja enesehaletsuse noote. Seejuures ei kao südamlikkus ega püüd oma komplekse huumoriga võtta. Laura vaist ei eksi, Danny on hea inimene, kelle eneseusaldus kildudeks kukutatud. Võimalik, et mehe suhtumisi annaks siin-seal loetavamaks viimistleda, komplitseerida. Aga tõsist lugupidamist äratab Mähari absoluutne džentelmenlikkus, oskus ja tahe mängida partner suurde plaani.

Lavastus on esteetiliselt vormistatud. Kunstnik Liina Tepand raamistab mänguruumi ehk Laura korteri tellisseintega, millele vaatuste alguses langev valgus annab selge märgi linnaelu anonüümsest kõledusest (valguskunstnik Märt Sell). Finaalis aga tundub, et jahe fassaadivalgus on muutunud soojemaks. See tähistab lootust, mis ületab üksilduse. Nõnda on valgus kooskõlas Laura lõpulausega. Pilku püüab valgustriip, mis mängleb Laura uue kodu seintel, kiirgab järkjärgulist helendust kui tegelaste hingeilma vargset ülessulamist.

Olulisim lavastuskujund puhkeb esimese vaatuse lõpus, reaalsusest välja murdvas muusikas ja ootamatus tantsus.

Kutsuva sõnumiga laul Laura playlist'ilt ei suuda ujedat ja valusat distantsi ületada. Korraga lahvatab hoopis teistsugune muusika, kutsuv ja intensiivne (helilooja Meelis Meri). Naine ja mees puhkevad tantsima (liikumisjuht Liis Niller). Koreograafiline etüüd sõnalavastuses võib olla ja sageli ongi kunstlik, nipp nipi pärast. Ent nähtud etendusel mõjus kujutelmade paindlik tants kirgastava ja kirglikuna: kehade ja silmade kahekõne tulvil hellust, kelmikust, vastastikust ahvatlemist, läheduseiha, lootusevarjundeid, valmidust teineteisega kohaneda ja üksteist hoida ...

Samasse helistikku kandub “Alguse” lõpp.

Nüüd puhkeb Laura ja Danny tants juba publiku kujutluses - taas või esmakordselt. See pole pealiskaudne happy end, vaid ligineva hommiku kui (v)alguse usaldamine.

PILLE-RIIN PURJE
https://virumaateataja.postimees.ee/7535252/naine-ja-mees-oo-ja-algus