Noor Eesti suvi

Hea sõber!

Kauaoodatud suvi läheneb valguskiirusel ja Rakvere Teatergi kiikab saalihämarusest õue. Kohe-kohe on Karula külas esietendumas meie sellesuvine uuslavastus "Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel" ning Rakvere Rahvaaia puude all ootab auhindu pälvinud lava, et juuni lõpus taaskord kaasa mängida meie möödunudsuvise lavastuse "Noor Eesti" sündmustes. Siuru sünd on seda väärt, et sellele teistki korda kaasa elada. 
Kuid "Noore Eesti" suvi ei jää ainult Rakverre - terve Eesti on täis selle lavastuse loo, tegelaste ja tegijatega seotud paiku ja sündmusi ning puhkuse ajal ringi rännates tasub need üles otsida. Et see kergemini kulgeks, oleme teinud väikese valiku.

NOOR EESTI SUVI MAAKONNITI:


View RT SUVI in a larger map

Harjumaa

  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Muuseumiosakond (Väikese Illimari 12, Tallinn).
    Selles majas elas kirjanikepaar Artur Adson ja Marie Under 1933. aastast kuni Rootsi põgenemiseni 1944. aastal. Seejärel tulid siia elama sõjas kodu kaotanud Friedebert ja Elo Tuglas, kes jäid Nõmmele oma elu lõpuni.
    Praegu töötab siin Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond, kus hoitakse Tuglaste ning Underi ja Adsoni pärandvara. Muuseumiosakonna lugemissaal on uurijatele avatud tööpäeviti 10.00-17.00, ekskursioone võetakse vastu tööpäeviti eelneval kokkuleppel (Tel: 6 722 846; 6 722 846 või E-post: tuglas@utkk.ee ).
    20. juunil toimub UTKK Muuseumiosakonnas Johannes Semperi 120. sünniaastapäevale pühendatud seminar. Lisainformatsiooni leiab keskuse kodulehelt http://www.utkk.ee
     
  • Marie Underi mälestusmärk
    Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogu ees seisab Marie Underile pühendatud mälestusmärk, mis avati poetessi 30. surma-aastapäeval 25. septembril 2010. Monumendi autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal.
     
  • Viimsi Vabaõhumuuseum (Rohuneeme tee 51, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 HARJUMAA)
    Sel suvel 19.-28. juunini mängib Viimsi Vabaõhuteater Viimsi Vabaõhumuuseumis Kingu talu õuel August Gailiti "Ekke Moori" uuslavastust.
    Rohkem infot:  http://viimsisuveteater.wordpress.com
     
  • Birkenruh' mõisakoht
    1917. aasta suvel oli ajakirjanik Eduard Virgole kuulunud Birkenruh' poolmõis Marie Underi ja Friedebert Tuglase romansi tunnistajaks.
    2012. aasta suvel mängitakse vanas mõisakohas Loone Otsa näidendit "Birkenruh' episood. Kurb armulugu". Ingomar Vihmari lavastuses kehastab Marie Underit Kersti Heinloo, Friedebert Tuglast Kristo Viiding, Artur Adsonit Ott Sepp ning Karl Hackerit Ingomar Vihmar.
    Etendused 19.-29. juulini. Rohkem infot lavastuse kohta: http://www.tuulekell.eu/
    Birkenruh' mõisa kohta leiad infot http://www.mois.ee/harju/kaserahu.shtml 
     
  • Ohtu mõis
    Harjumaal Keila vallas asuvas Ohtu mõisas mängitakse 2.-26. augustinil G. B. Shaw näidendit "Mesallianss", kus teevad kaasa ka Margus Grosnõi ja Üllar Saaremäe Rakvere Teatrist.
    Rohkem infot: http://www.kell10.ee/
     

Hiiumaa

  • Marie Underi mälestuskivi
    Hiiumaal, Hagaste külas Marie Underi vanaisale Nigulasele kuulunud Rätsepa talu varemeil asub Marie Underi mälestuskivi, mis avati 2003. aastal.
     
  • Kassari kabeliaed
    Siia on maetud Marie Underi vanavanemad.
     

Ida-Virumaa

  • Mälestuskivi Friedebert Tuglasele
    Narva-Jõesuu Vaikse tänava lõpus asub mälestuskivi, millelt võib lugeda: "1937. a. mõlgutas siin mõtteid "Väikese Illimari" üle rahvakirjanik Fiedebert Tuglas".
    1930-ndate aastate lõpus, Narva-Jõesuu teisel kuldajastul, puhkasid siin paljud eesti kultuuritegelased: Gustav Suits, Anton Hansen Tammsaare, Friedebert Tuglas, Marie Under, Heino Eller, Raimond Kull, Miina Härma, Mari Möldre, Paul Pinna, Ruut Tarmo. Väga palju oli vene kultuuritegelasi, näiteks töötas siin kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin.
    Narva-Jõesuus viibides tasub läbi astuda ka kohalikust koduloomuuseumist, kus üheksakümnel ruutmeetril tutvustatakse linna ajalugu. Muuseum asub aadressil Nurme 38 ning on suveperioodil avatud teisipäevast laupäevani kell 10-18. Telefon 35 77 312. 
     
  • Toila
    Toilas oli 20. sajandi alguses üks Eesti kultuuriinimeste populaarsemaid suvituspaiku ning siin veetsid mitmed oma suved ka siurulased Under, Adson ja Visnapuu. Toilas Pikal tänaval on tänaseni alles maja nr 58, kus elas Vene luuletaja Igor Severjanin, kes vahendas vene keelde nii Uderi kui Visnapuu luulet. Maja aias on ka Severjaninile pühendatud mälestuskivi.
    Rohkem infot Toila kohta leiad http://www.toila.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/207/i/116
     
  • Kukruse mõis
    1.-12. augustini mängitakse Kukruse Polaarmõisas suvelavastust "Vabrikutüdrukud". Lavastaja Eili Neuhaus, kaasa teevad Rakvere Teatri näitlejad Ülle Lichtfeldt, Natali Lohk ja Marin Mägi. 
    Rohkem infot: http://www.facebook.com/events/433110120048299/
    Kukruse Polaarmõisa kodulehekülg: http://www.kukrusemois.ee/
     

Jõgevamaa

Läänemaa

  • Ants Laikmaa majamuuseum
    Ants Laikmaa majamuuseum asub Läänemaal Taebla vallas Kadarpiku külas. Muuseum jääb Tallinna– Haapsalu maantee äärde, umbes kümmekond kilomeetrit Haapsalust ja umbes 1,5 km maanteest. Muuseumi koduleht: http://www.laikmaa.eu
    Paarisaja meetri kaugusel majast asub kõrgete kuuskede all hauaplats, mille kunstnik ise endale valis ja kujundas. Maja ümbritsevas pargis kasvavad muude puude seas üheksale eesti kirjanikule pühendatud nimelised tammed. nimelised tammed said endale kunstniku sagedased külalised, nende seas ka Friedebert Tuglas ja Marie Under.
     
  • Juurika talu
    Läänemaal Pivarootsis Juurika talus - Karl Ristikivi kodukohas mängitakse 18.-29. juulini Loone Otsa kirjutatud näidendit "Karl Ristikivi põlkev lipp", kus teevad kaasa ka Rakvere Teatri näitlejad Mait Joorits ja Eduard Salmistu.
    Rohkem infot: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/?show=25325
     

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Raplamaa

  • Ants Laikmaa sünnikoht
    Ants Laikmaa sündis Paiba talus Araste külas. Eluolust Paibal on Ants Laikmaa andnud põhjaliku ülevaate artiklite kogumikus "Mõeldes tagasi" (Tln. 1991).
     

Tartumaa

  • Friedebert Tuglase monument
    Friedebert Tuglase monument asub Tartus Ülejõe pargis. Monument püstitati Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäevaks 1986. aastal. Monumendi autorid on skulptor Edgar Viies ja arhitekt Andres Mänd.
     
  • Peravalla koolimaja Ahunapalus
    Aastail 1907 - 1910 töötas Ahunapalus Peravalla koolimajas õpetajana Henrik Visnapuu (1890 - 1951). Luuletaja on neid päevi meenutanud oma mälestustes. "Koolimaja, kus ma asusin, oli vana ühekordne puumaja, mille otsa oli ehitatud abikirik ... Koolimaja sisaldas ainult kolm ruumi: ühe klassitoa, ühe suure vene ahjuga eluruumi ja ühe pisikese kütmata ruumi, mis täpselt voodi laiune ja natuke pikem. See pisike ruum oli minu päristuba," kirjutab ta. H. Visnapuu loodusluuletustes on märgata Peravalla laante mõju. Ahunapalu päevil ilmus trükis tema esimene luuletus (1908).
     
  • Uderna ministeeriumikool Kalme külas
    Uderna külakool asutati 1766. aastal. 1896. aastal muudeti külakool ministeeriumikooliks. Kool on kandnud aja jooksul ka vallakooli, 6– ja 7–klassilise kooli ning algkooli nime. Siinses koolis on õpetajana töötanud mitmed tunnustatud haridustegelased: Jaan Neumann, Jaan Linsi, Adolf Perandi, Jaan Roots, August Käppa, August Raud, Hans Tõllasson, Aleksander Mitvitz, Ferdinand Tigane jt. Uderna koolis on õppinud kunstnik Konrad Mägi, näitleja Leopold Hansen, kirjanikud Friedebert Tuglas, Jaan Kärner ja Helmi Mäelo. Aastail (1951-1953) õppis Uderna koolis teater "Estonia" ooperisolist Voldemar Kuslap (s.1937). Kakssada seitse aastat kestnud õppetöö lõppes Uderna Algkoolis 1973. aasta kevadel.
    Endise Uderna koolihoone juures on 8,3 ha suurune Uderna kultuurilooline kaitseala, kus leidub parkmetsa, lillerikkaid niite, varjurikkaid kase-, männisalusid ja haavikuid ning isegi tükike lodumetsa.
    Kalme küla keskne asutus oli aastatel 1978-2002 Uderna Muuseum (Elva muuseumi filiaal, Uderna koolimaja), mille põhiekspositsioon tutvustas endise Tartumaa ajalugu kõige vanemast ajast kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 21. juulil 1940.
    Parki on istutanud mälestuspuid Kaarel Ird, Richard Ritsing, Andres Särev, Leopold Vigla, Richard Kurvits, Voldemar Kuslap jt.
    Nüüdseks on koolimaja müüdud Rõngu valla kaudu erakätesse. Endine koolihoone on hetkel halvas seisukorras, park on ilus, kuid vajab hooldustöid. Kultuuritegelaste skulptuurportreedest on pargis alles Friedebert Tuglas, teised mälestuskivid (Jaan Kärner, Konrad Mägi ja Leopold Hansen) ei ole enam nähtaval. Silt esimese emadepäeva korraldamisest ripub maja seinal, kuid koolis õppinud tuntud kultuuritegelaste tahvel on majas sees.

Valgamaa

  • Henrik Visnapuu sünnikoht
    Henrik Visnapuu sündis Leebiku külas Maardina talus. Siia on paigutatud ka kirjaniku mälestuskivi.
    Loe ka: www.24tundi.ee/216485/kohtumistesari-joudis-sajanda-verstapostini/
     
  • August Gailiti sünnikodu Kuiksillal
    Sangaste lossi lähedal asub August Gailiti sünnikodu. Majal on ka vastav mälestustahvel. Rohkem infot Gailiti ja tema sünnikoha kohta http://www.kuiksilla.ee
     
  • Toomas Nipernaadi kuju
    Valgas Säde pargis asub August Gailiti mälestusele pühendatud Toomas Nipernaadi kuju, mille juures rännumehed endale reisiõnne soovimas käivad. Jaak Soansi loodud skulptuur avati 2009. aastal.
    Alates 2009. aastast annavad Valga Linnavalitsus ja Valga Keskraamatukogu välja ka August Gailiti nimelist novelliauhinda. Auhind antakse välja kord kahe aasta jooksul ja määratakse eesti autorile kõige nipernaadilikuma novelli eest. 2009. aastasl pälvis auhinna Valdur Mikita, 2011. aastal Mehis Heinsaar.
     
  • Saare talu
    Pühajärve lõunakaldal asuv Saare talus veetsid Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu1918. aasta legendaarse Siuru-suve. Mitmed neist pöördusid Saareletagasi ka järgnevatel aastatel. Saare talu pööningukambri aknaorva ülanurka on keegi kirjutanud: "Siin on elanud Marie Under, Arthur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Joh. Semper, Henrik Visnapuu, Aug. Alle, Konrad Mägi, Ado Vabbe 1918-1925."
    Praegu asub Saare talu endise rehielamu asukohas Saare puhkemaja, kus huvilised ka tänapäeval suvitada saavad. Rohkem infot: http://www.saarepuhkemaja.com
     

Viljandimaa

  • Johannes Semperi sünnikoht
    Johannes Semper sündis Viljandimaal Tarvastu vallas Pahuvere koolimajas, kus tema isa Hans Semper õpetajaks oli.
    Maakividest vallakoolihoone on ehitatud 1833. aastal algul lambalaudaks, siis ümber ehitatud koolimajaks ning hiljem viljakuivatiks.
    Hoonel on Johannes Semperi mälestustahvel. 
     

Võrumaa