Millisest fraasist tunneb maailm puudust?

Novembris 2019 Rakvere teatris esietendunud „Made in China” jõuab reedel, 9. oktoobril kell 19 Jõgeva kultuurikeskusesse.

Lavastuses vaadeldakse jumalate loodud inimest, kes tahab alati midagi rohkemat - ükskõik, mis tal juba olemas ei ole. Lavastaja ja loo autor Urmas Lennuk on viidanud loo pealkirjale, öeldes, et maailmas kõige rohkem kasutatud fraas on „Made in China”, ehkki võiks olla „Ma armastan sind”. Etenduse eel küsisime trupiliikmetelt, milline on nende arvates maailmas liiga vähe kasutatud fraas, mida võiks palju rohkem kasutada.

Urmas Lennuk: Võrreldes esietenduse ajaga on fraasi „Made in China” kontekst kõvasti muutunud. Nüüd kirjutatakse ka uus viirus väikeste hiinlaste kraesse, kuigi tegelikult on ka nemad vaid inimesed. Ja haigused ei küsi, mis rahvusest sa oled või millises maailmanurgas elad. Inimesi on liiga palju saanud ja nad ei mahu enam maa peale ära. Seega - hakka või uskuma, et Joosepi tegelasel on õigus, kui ta väidab veendunult, et maakera on lapik. Aga suures plaanis on ikka ainult armastus see, mis maailma päästa suudab. Selles suhtes on „Made in China” tänasel päeval lausa eluliselt vajalik lavastus. Kõige rumalam, mida me teha saame, on veel omavahel rahvustena sõdima hakata. Seega - endiselt leian, et liiga vähe kasutatud fraas on: „Ma armastan sind, inimene. Ole sa hiinlane või poolakas.”

Anneli Rahkema: Hästi naiivselt tahaks mõelda, et võiks rohkem kasutada fraasi „lepime ära“, aga hetkel on üks kasutatumaid väljendeid suhtluses fraas „igaühel on oma arvamus“, kuigi näha on, et viimase kasutamine lõhestab ühiskonda, inimesed kapselduvad ja ühtne maailmapilt hägustub ja laguneb aina rohkem.

Margus Grosnõi: Minu arvates on liiga vähe kasutatud fraas praegu maailmas „palun vabandust” või „anna andeks”, seda võiks palju rohkem inimesed kasutada.

Peeter Rästas: „Ma ei tea ...“ on see väljend, mida võiks tihemini kuulda. Inimestel on muidu iga asja kohta kujundatud oma arvamus ja see muutub tihti teadmiseks. Ja tihti põhineb see puudulikul infol ja on väga binaarne. Must või valge. „Ma ei tea...“

Imre Õunapuu: „Miks mitte?“ Jaatamine on alati rohkem edasiviiv jõud kui eitav seisukoht. See ei tähenda, et kõigele ja kõigile peab ummisjalu pimesi jahhitades vastu jooksma. „Miks mitte“ vähemalt kõlab nii, et selle fraasiga käib kaasas natukenegi mõtlemist.

Liisa Aibel: Minu arvates kõlab ju hästi kui öeldakse, et „ma armastan sind, inimene.“ Võib-olla peaks lihtsalt kasutama väljendeid „Ma tänan sind!” või „Ma hoolin sinust!“