In memoriam

Toomas Suuman 9. V 1956 - 14. V 2022

Sügava kurbusega anname teada, et pärast rasket haigust lahkus 14. mail meie hulgast Rakvere teatri näitleja ja lavastaja Toomas Suuman. Ta sündis 9. mail 1956. aastal Rakveres. 1974. aastal lõpetas Otepää keskkooli ja astus Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kus lõpetas 1978. aastal VIII lennuga. Pärast teatrikooli töötas Toomas Suuman kaks aastat Vanemuises näitlejana ning asus 1980. aastal tööle Rakvere teatrisse, kus oli eri aegadel näitleja, lavastaja ja kirjandustoimetajana ametis kokku 42 aastat.

Inimesena oli Toomas Suuman väga kirglik. Teatritöö kõrvalt osales ta jõuliselt kodulinna elus nii kodaniku kui ka kultuuriinimesena. Oma rollides ja lavastustes lähtus Suuman alati põhimõttest, kas kõik või mitte midagi.

Elu jooksul andis ta näo rohkem kui 150 rollile. Tema meeldejäävamate tööde hulka kuuluvad Leandre („Scapini kelmused“, 1983, lavastaja Madis Kalmet), don Quijote („Don Quijote“, 1985, lav Madis Kalmet), Pjotr Sergejevitš Trofimov („Kirsiaed“, 1987, lav Sergei Valkov), Jan („Hüvasti, Juudas“, 1988, lav Nataša Petrova), Johannes Rosmer („Rosmersholm“, 1993, grupitöö), Davies („Majahoidja“, 2001, lav Mati Unt), Heldur Kebanen („Täismäng“, 2003, lav Ingomar Vihmar), Helge („Pidusöök“, 2004, lav Hendrik Toompere), Juhan („Johannese passioon“, 2005, lav Üllar Saaremäe), Sauna-Madis („Vargamäe kuningriik“, 2006, lav Jaanus Rohumaa), Hirst („Eikellegimaa“, 2010, lav Peeter Raudsepp), Jaak („Tuulte pöörises“, 2010, lav Andres Noormets), Näitleja („Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel“, 2012, lav Urmas Vadi), Tšebutõkin („3 õde“, 2014, lav Andres Noormets), Gottfrid Ambrosen („Somnambuul“, 2016, lav Sulev Keedus), Valge („Loojanguekspress“, 2019, lav Peeter Raudsepp), Edgar („Tants“, 2021, lav Veiko Õunpuu) ja Roote („Kasvatushoone“, 2021, lav Hendrik Toompere).

Oma lavastustes otsis Toomas Suuman alati taga tõde, nõnda põimus tema töödes Eesti kultuurilugu maailmaklassikaga. Toomas Suumani märkimisväärsemad lavastused on „Klaasist loomaaed“ (1989), „Faust“ (1995), „Liivad“ (1997), „Mina, naine“ (2007), „Üks joodik sõitis rongiga“ (2009), „Lesk“ (2009) ja „Lihtsalt rõõmuks“ (2020).

Lisaks tööle koduteatris osales Toomas Suuman näitlejana mitmetes filmides, lavastas ja kirjutas näidendeid, luuletusi ja laulusõnu. Tema näidendeid on lavastatud Rakvere teatris, Endlas, Ugalas ja mitmetes projektiteatrites.

Toomas Suuman pälvis oma tegevuse eest Rakvere linna teenetemärgi (2002), Karl Adra nimelise auhinna (2009), Eesti Näitlejate Liidu auraha (2010), Lääne-Virumaa kuldse vapimärgi (2014) ja Rakvere teatri kolleegipreemia lavastajana (2007 ja 2008) ning näitlejana (2010, 2015, 2016, 2021). 2013. aastal võitis tema näidend ETA näidendivõistluse.

Toomas Suumani jäävad mälestama abikaasa Hille Hendrikson-Suumann, lapsed, lähedased ja kogu Eesti teatri pere.

Rakvere Teater Vanemuine Eesti Teatriliit Eesti Näitlejate Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Teatri Agentuur Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium