Maailma parimad külad
Rakvere Teater loob sel suvel Rahvaaeda maailma parima küla koos kõigi elanike, laada, majade ja sündmustega. Kuid häid ja paremaid külasid on Eestimaal veelgi. Otsisime neid koostöös Maalehega ja siin nad on. Kõik lood avaldas Maaleht ka oma veebiväljaandes.
Kõik, kes saatsid oma küla loo, saavad Rakvere Teatrilt kahese kutse suvelavastusele „Maailma parim küla“, samuti loositakse kohapeal laadakraami. Maaleht loosis vastanute vahel välja Maalehe aastatellimuse, mille võitis Ülle Kaasik. Tema meelest on parim küla Lõuna-Eestis maalilise Ahja jõe kaldal asuv Kiidjärve.
Õnne ning edu kõigile, kes väärtustavad oma küla ja kodupaika!
Rakvere Teater
Maaleht
Maailma parim küla: Kiidjärve
Maailma parim küla asub Lõuna -Eestis maalilise Ahja jõe kaldal, seal on raamatukogu-seltsimaja, kaunis järv, looduskeskus, Valgesoo koos matkarajaga, Sõnajalamägi vahva grillimiskohaga, baltimaade suurim vesiveski.
Seal külas on minu juured, minu vanaema kodu, kus praegu elavad minu ema ja isa. Selles külas on sündinud ja lapsepõlve veetnud meie armastatud laulja Kalmer Tennossaar.
Jõe ääres jalutades võib kohata jäälindu ning mõned asjaolud viitavad ka karu olemasolule. Korraldatakse jaaniõhtuid, jõulupidusid, tähistatakse kõiki suuremaid tähtpäevasid. Suvel tehakse bussireis mõnda huvitavasse eestimaa paika. See küla elab. Piltidel on Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja, minu isa lambad ja Kiidjärve vesiveski.
Ülle Kaasik
Maailma parim küla: Vanamõisa ja Albu
Kuna nüüd elan ühes väikeses Eesti linnas, siis oma koduküla mul puudub, aga on olemas külad, mis lihtsalt südames ja just neid tahan esile tõsta.
Lapseeas elasin mõned aastad koos oma perekonnaga Saue vallas, Vanamõisa külas. Nüüd olen kolinud Saue linna, Vanamõisa külast eraldab mind ainult raudtee. Nii et kui vaja mõnele Vanamõisa vabaõhukeskuse üritusele minna, siis ikka otse üle põllu. Peod on toredad, alustatakse juba kevadel vara, lõpetuseks on Vanamõisa käsitöölaat koos suvelõpupeoga, mis on suur tõmbenumber ka mujalt tulnud rahvale. Suviti esineb seal väga palju erinevaid artiste, kes annavad suurepäraseid kontserte. Sügisel villitakse õunamahla.Talvel on ka jõulutralli.
Lisama pean veel ühe küla ja see on Albu küla, kus olen ise sündinud, kuid siiski mitte üles kasvanud, jõudsin ju Vanamõisa külla. Albus on ilus vana mõis, vanim Järvamaal. Üks vana mõisahoone on nüüd palju tuntust saanud toitlustuskoht Albu Toiduait. Lähedal on ka Kukenoosi rehi, kus on üritusi peetud. Üheks kontserdiks oli Tõnis Mägi "Tarkus", kus ise ka kohal käisin ja sain suurepärase elamuse.
Kõrval, Veteperes, asub üks kaunemaid kohti Eestimaal, see on A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel. Seal on kohal käinud ka Rakvere Teater ja lisan, et "Kõrboja peremees" võiks korduda.
Kersti
Maailma parim küla: Salajõe
Ah et miks me siin elame?
Vat sellepärast, et meil o’o siin
a – armastust, aukartust (elu ees), allikaid ja allikasooni,
b – beebisid, bretsakive, botaanilist mitmekesisust,
c – chillit ja concerto grosso lindudelt,
d - debatte, desinformatsiooni, demagoogiat,
e – emade ettevaatlikkust, esivanemate tarkust,
f – fantaasiat, fakte, formaalsust, fänne, finantse on vähe,
g – geoloogilised uuringud,
h – heljumit ja haudu (karstilehtreid), hobeseid enam ei ole,
i – isade isepäisust, inimesi (ikka veel!),
j – jõgi ja jaanililli,
k – karsti ja kurisuid; kiba, kadagaid ja käpalisi; kopraid ja klastreid (vees); kalu enam eriti ei ole,
l – lootust (ikka veel!), lilli, linde ja liblikaid, looduskaitsealasid (ja ometi kaitsmata vesi),
m – mehed ja madalad majad,
n – naised ja naljassoont (ikka veel!),
o – olemise julgust,
p – põhjavett kaitsta ja palju pilliroogu,
r – radariuuringuid,
s – Salajõgi – suurvett ja setet, suitsusauna spa ja söepakkijate jääksütt (ülearu palju),
t – turvast ja (ehk ka) tulevik,
u – unistused ja unetus (aeg-ajalt suurest murest),
v – vesi ja vastutus (järeltulevate põlvede ees),
õ – õiglustunnet ja õigustatud ootusi võimalusele jääda,
ä – ärevust, äraspidiseid arenguid, ääremaa ängi,
ö – ööbikuid ja ökokriisi oht
ü – ühiseid ettevõtmisi, üksmeelt, üheksavägiseid ja ülesvoolu turbakaevandus.
Meie sugupõlved on olnud siin üle 600 aasta ja ME EI TAHA ÄRA MINNA.
Põrumaa Mari Salajõe külast
Maailma parim küla: Varnja
2013. aasta suvel, nägin unes, et ostsime suvemaja. Tegelikult on meil väga tore kodukoht Tartus olemas ja mingit vajadust veel ühe maja järele me tundnud polnud. Et aga tegu oli sedasorti unega, mis sööbis mällu ja jäi terveks hommikuks kummitama, võtsin kinnisvaraportaali lahti ja leidsingi selle maja, mida just äsja unes olin näinud, kohe üles.
Veel samal hommikul helistasin maaklerile, kes arvas, et me võiksime esmalt kohapeal ära käia ja kui maja meeldib, siis saame korraldada ka vaatamise. Maja oli pikalt seisnud ja küllap tal polnud enam eriti lootust seda maha müüa.
Andsin siis Kailile teada, et täna lähme ühte maja vaatama. Kaili oli minu hoovustega harjunud ja ega ta palju küsimusi küsinudki. Niisiis sõitsime Tartust 40 kilomeetrit välja ja jõudsime veel sama päeva lõunaks Varnja külla. Sissesõites valmistusime külaelanike uudishimulike pilkude ette astuma, kuid kardinate liikumisest polnud aga märkigi. Hoopis uksed avanesid ja ühtäkki olime saanud väga sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks. "Oleme teid oodanud!", "Me nii muretseme, et maja on pikka aega tühi!", kuulsime naabritelt ja poole tunni jooksul näidati meile ära kõik teised küla, vabad ja kohe vabanevad, hooned.
Selleks ajaks aga olime juba oma südame unenäo-majja jätnud.
Esimesel vaatlusel ei paistnud maja tõelised mõõtmed ega maa-ala väljagi. Paju, vaarika ja nõgesevõsa ulatus meeterkuuekümnese Kaili ninaotsani. Paljud nägid majas üht suurt ja lõppematut töökeskkonda, meie aga hoopis selle tuhmuvat elegantsi ja väärikust, mida annaks veel minevikust välja tirida.
See kõik juhtus juulis ning juba augustis olimegi õnnelikud suvekodu omanikud. Samal ajal igasuguste tehingutega tegeledes, arutasime perekeskis, et mida maja küljes oleva paadikuuriga peale hakata. Peipsiveerel on kombeks kuuri uksed avada ja seal toimetada, müüa kas siis sibulaid või kala või muud põnevat kila-kola - näiteks vanu varuosi, mida võrride või külgkorviga mootorrataste putitamiseks vaja läheb.
Otsustasime, et peame samuti paadikuuri uksed avama ja müüma seda, mida oskame - kunsti! Nii sündiski Voronja galerii. Nädalaga asutasime mittetulundusühingu, kirjutasime äriplaani kunstikeskuse asutamiseks ja galerii avamiseks ning asusime otsima esimese hooaja kuraatorit. Kiwa oli meie esimene valik ja õnneks see mõte meeldis ka talle. Ei läinud paari päevagi, kui lõime käed ja panime lukku esimese hooaja näituse "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki."
Enne oli aga vaja paadikuur sajandivanusest prahist tühjaks tassida. Korraldasime päris mitmed talgud, et vedada majast välja tonnijagu prahti (seda tuli hiljem veel samapalju juurde) ning avasimegi suure meediakära saatel 2014. aasta 27. juunil Voronja galerii esimese hooaja. Avatud olime vaid kolmel päeval nädalas - reedel, laupäeval ja pühapäeval, kuid sellegipoolest oli suur meie hämming, kui suve lõpuks oli meid väisanud 1022 külalist. Ja lapsed pealekauba!
Me pole nii täpselt uurinud, aga nii mõnegi sõbrast kunstniku hinnangul annab Voronja galerii külastatavus silmad ette isegi taaralinna ja pealinna galeriidele. See ja külaliste positiivne tagasiside, inspireeris meid jätkama.
Teise hooaja avame samuti 27. juunil ja seekord juba hoolikama ettevalmistusega. Plaanime galeriid ja oma suvekodu avatuna hoida kolmapäevast pühapäevani. Lisaks näituse vaatamisele saab Voronjas koos perede või seltskondadega aega veeta - süüa, juua, puhata. Kui koht väga meeldima hakkab, võib meie juures ka pikemalt peatuda, sest hoiame külaliste jaoks üht vaba tuba.
Sauna saime samuti sel aastal tööle. Eelmisel aastal oli sauna korstnas vares omale pesa teinud ja meil ei jätkunud ometigi südant Voronjas (tõlge varesla) vareseid välja suitsetada.
Kui otsite erilise atmosfääriga kohta, siis Peipsiveere on õige kant. Kirjeldada pole seda võimalik, tuleb lihtsalt kohale tulla ning kui on valida, siis soovitame kindlasti auto asemel ratast.
Jutu lõpetuseks sobib aga ühe kaugemalt tulnud külalise sissekanne külalisteraamatusse: "Avastasin Peipsi ääres ringi liikudes, et olen sattunud maailma lõppu! Veelgi ootamatum on avastada, et maailm lõppeb galeriiga!"
Otsige meid üles ja tulge külla. Rõõmustame iga kohtumise üle!
Raul ja Kaili
Voronja galeriist, Varnja külas, Tuksovi talus
Maailma parim küla: Metsanurme
Seitse selgitust, viis viidet, kolm kommentaari ja üks üldine vastus küsimusele miks Metsanurme on maailma parim küla
7 SELGITUST
1. Metsanurme on mõnus kohake Tallinna külje all Saku vallas, kus tegutseb oma külaselts juba 1997-ndast aastast ning kus kooskäimise, koostegemise ja koos lõbutsemise traditsioonid on au sees. Meie „teeme ära(d)“ algasid küla puhtaks rookimisega juba 1990ndate alguses, ühistest jõupingutustest kasvaski välja mittetulundusühing.
2. Metsanurme on paik, kus külaühiskonna moodustavad põlis-ja asundustalude elanikud (enamik kolmandat põlve), kümnetest suvilatest ümberehitatud majade elanikud ja uusasukad, kes oma kodud siia rajanud. Neile lisaks kasvab 580 inimesega küla suveperioodil suvitajate arvelt 3-4-kordseks.
3. Metsanurmekad on uhked oma saavutuste üle: Harjumaa kaunima küla konkursi 2. ja 3. koht, Harjumaa parim kodanikeühendus 2007, rahvastikuministri autasu 2008, Harjumaa aasta küla 2011.
4. Tunnustustele on eelnenud töö: oleme välja andnud 2 raamatut kohalikust ajaloost, oleme rajanud külakeskuse kompleksi, kuhu kuulub 2-korruseline rehehoone, suur külaväljak, vabaõhulava, külakiik ja laste mänguväljak, 9 km Metsanurme-Üksnurme matkarada ja selle lõpus paiknev Euroopaski unikaalne autorehvidest ehitis.
5. Oleme üks vähestest (Saku vallas ainuke) külaseltsidest, kes tänu oma aktiivsele tegevusele ja pakutavatele teenustele on ka tööandja. See, mida pakume, on „elamusturism maal“.
6. Oleme külaelu veduriks ka teistele seltsidele koduvallas ja Harjumaal ning teeme koostööd Eestis ja piiri taga.
7. Metsanurme külakeskus on koht, kus ümberkaudsed inimesed on harjunud aastaringselt koos käima. Meie ettevõtmiste „ekstreemseimaid“ näiteid: kevadine linnulaulumatk kell 5.30, talvised öömatkad tõrvikutega, päikesetõusu- ja loojanguaegsed kontserdid jpm.
5 VIIDET
Viide 1: igasugust infot meie kohta saab kodulehelt
Viide 2: Maalehe videoülevaade Metsanurme külast suvel 2012
Viide 3: Harjumaa Aasta küla 2011 video
Viide 4: Kanal2 Reporter Metsanurmes toimunud Harjumaa Külakärajatest ja sügismatkast
Viide 5: Näitame oma nägu ka Näoraamatus
3 KOMMENTAARI
ÜKS: meile endile meeldivad meie küla lood ja nende lugude edasiandmine. Neid leidub nii raamatusse raiutult kui ka elavas sõnas edasi antuna. Mõnes loos saab kuulaja ise kaasagi lüüa. Ühekorraga ei jõua ju kõiki lugusid ära kuulata, seetõttu on justkui reegel, et kes korra Metsanurmes käinud, tuleb siia veel... ja veel...
KAKS: me julgeme öelda, et oskame korraldada ka suuri sündmusi. Kogemusi on andnud nii valla jaanituled, Puupäevad, Laulupeo tule teekonna pidu, kümne koori sünnipäev, rattaretkeliste piknik jne.
KOLM: meile meeldib külalisi vastu võtta ja nende olemine mõnusaks muuta, olgu selleks rahvapidu, kontsert, matk, väljasõit, tööseminar või mõni muu ettevõtmine... ja olgu selleks külaliseks Vabariigi president (aastal 2004), Riigikogu esimees (aastatel 2005 ja 2011) või väliskülalised Jaapanist, Ameerikast, Soomest ja mujalt. Aastas käib külakeskuses ca 4000 inimest.
ÜKS ÜLDINE VASTUS KÜSIMUSELE: Miks Metsanurme on maailma parim küla? - Sest me ise arvame nii ja sellest tegelikult piisab.
Anneli Kana
Maailma parim küla: Ääsmäe ja Tagametsa
Suur rõõm on teatada, et Maailma parimad külad asuvad Harjumaal Saue vallas Ääsmäe ja Tagametsa külades, kus on aktiivne ja nooruslik kogukond, es on olnud väga tubli ja palju oma kogukonnaga korda saatnud.
Miks just meil on maailma parim küla saab väikse ülevaate meie videoklipist „Meil on Ääsmäel ja Tagametsas hea elada!
Sõnadesse on raske panna miks just meil on kõige parem, seda kõike peab lausa füüsiliselt tundma ja laskma hingel laulda.
Ääsmäe küla on Saue valla lõunapiirkonna tõmbekeskus. Me püüame propageerida eestimaalaste jätkusuutlikust, kogukonnateenuste arengut ja unustusehõlma vajunud Ääsmäe küla kui ühte esimest Tallinna lähiümbruses äramärkimist leidnud küla – seda juba 1241.aastal, st, et 2016.a oleme juba 775 aastat vana küla.
Me olemegi täpselt nii pöörased ja mõtleme suurelt (Erakogu)
Aastaid on Ääsmäel ja Tagametsas korraldatud koristus- ja haljastustalge, et korrastada ja puhastada külade sissesõite, teeääri, avalikult kasutatavaid haljasalasid, puhkeplatse ja majade ümbrusi. Siiani on antud tegevusi finantseerinud (korraldanud prügi äraveo, muretsenud prügikotid, töökindad, toitlustanud talgulisi jms) Saue vallavalitsus ning tööd on tehtud vabatahtlikkuse alusel ning oma töövahenditega (kärude, trimmerite, saagide, rehadega).
2011.aastal korrastati ajaloolise Ääsmäe mõisa allee (haigete põlispuude väljavahetamist ja korrastamist). Püüame muuta küla üldilmet atraktiivsemaks. 2010. aasta kevadest oleme võtnud eesmärgiks Saue valla ja kohalike äriühingute toetusel ning külaelanike vabatahtliku tööga haljastada, märgistada ja korrastada külade sissesõite, sh Ääsmäe mõisa allee, Harutee tamme allee, rajada tervise- ja matkarajad. 2010.aasta kevadel sai valla toetusel puhastatud võsast ja tasandatud tee ääri, küla sissesõidu tähistamiseks sai tehtud lillede ja puidu kompositsioonid, mida vastavalt aastaaegadele saab kohandada ja istutatud küla üldilme parandamiseks tee äärtesse ilupõõsaid.
Viimaste aastatega on külade üldilmed tublisti paranenud ja järjest enam on selle puhtuse hoidmiseks ja korrastamiseks kaasalööjaid, sealhulgas ka kohalike ettevõtjate näol. Inimesed tahavad oma eramute ja kortermajade juures samuti ilusaid ja mõnusaid puhkenurki luua ja hoiavad korras elamute teeääred ja metsasalud. Viimastel aastatel on rajatud juurde rularamp ning võrkpalli mängimiseks platsid, kuhu kevadel sai puid istutatud.
Ääsmäe küla on tunnustatud 2000.aastal Harjumaa ilusaima küla tiitliga ja 2013.aastal „Harjumaa Aasta küla“ tiitliga, mis on toonud meie küladesse palju uudistajaid ja külad on saanud head reklaami meedia vahendusel. Küla Facebook ja koduleht on leidnud aktiivset kasutust ja toimima saadud (meil on juba 640 igapäevaselt kogukondlike infokanaleid külastavat inimest). Nelja Valla suvelõpu üritustelt oleme koju toonud külade võistlustelt 2010, 2011, 2014 I koha ja 2013 II koha.
Enda külast ja tublidest inimestest saaks väga-väga pika kirja kirjutada, kuid kui nüüd päris asja juurde minna siis on Ääsmäe küla alles 2010 aastal saanud endale päris oma külaplatsi kus saab koos käia ja ühiselt üritusi läbi viia ning oleme külaplatsi arendamisse tublisti oma vaeva ja energiat panustanud – 3 aastaga oleme suutnud vana võssa kasvanud kolhoosiaegse kruusaaugu võsast ja rämpsust puhastada, rajada sinna välikäimlad, liivakasti lastele mängimiseks, tantsuplatsi, elektriühenduse, koos ehitanud pingid, sel aastal valmisid ka grillmaja ja seiklusrada ning peagi saabuvad meie külaplatsile ka suviseks aktiivseks vabaaja veetmiseks lauatenniselaud ja malelaud.
Lisaks kõigele on meil veel maailma vingeim vallavanem kes kõike seda laseb meil teha omasoodu, omamoodi ning ühtesoodu (Erakogu)
Ise oleme teinud endale täpselt sellise külaplatsi nagu me oleme tahtnud ning loonud sellele oma näo. Unistame muidugi ka oma külamajast, et saaks ka katuse alla ning me ei kahtle, et ühel päeval saame ka selle. Ääsmäe ja Tagametsa külades on kokku inimesi 1000 ümber ja väga palju on lapsi ja noori, asub ju meie külas ka põhikool ja lasteaed. Külaplats on kogu kogukonna, eriti aga laste ja noorte lemmikpaik, mida on võimalik aastaringselt kasutada.
Kõigi Ääsmäe ja Tagametsa inimeste nimel
Ave Kruus
Maailma parim küla: Pebre
Maailma parim küla on Pebre küla Pelgulinnas! Südameks Flo Kasearu Majamuuseum halja õuega, tsunamiga ühes servas ja põneva muuseumihoonega teises. Läbi nelja korruse tulvil fantaasiat, tootmist, loomist, elu ja armastust!
Anne-Malle Hallik, muuseumi suhtes kõigest naabrimemm, aga vaimustet lapselapseeas kunstniku ettevõtlikkusest ja vaimukusest. Flo ei aimagi, et pakun Pebre küla parimaks tema "süül".
Maailma parim küla: Rakvere
Maailma parim küla: Suursoo
Meie Suursoo küla on parim juba sellepärast, et asub Tallinnast ainult 25km kaugusel, kuid leida seda pole lihtne. Teisiti öeldes: tööd saab 15-20 autosõiduminuti kauguselt, kuid juhuslik või pahatahtlik võõras siia tihti ei satu.
Kõik majad on külas veidi ühte nägu, sest need projekteeris asundusküla tarbeks arhitekt Erika Nõva 1930-ndail aastail. Talud on hajali soos, laiali moreeniküngastel. Aastaringseid suitse on 25, suviseid 5, külla sisse sõita saab viiest erinevast kandist, nii et GPS-id eksitavad võõrast korralikult. Oli lugu, kus takso keerutas juba tüki aega külavahel, kui viimaks nõutult küsis teed pealinna poole tagasi. Olevat juba mitmendat korda siin ja ükstapuha kuhu keerab, ikka soopealt välja ei saa ja jõuab siia tagasi.
Meil on külavahel lamavad politseinikud, mustkattega teed, jalgratastel kilkavad lapsed, külaplats uhke külakiigega (möödunud aegu veel meenutav piimapukk, mustavalgekirju lehm ja harva nähtav siniselt tossav bellaruss traktor) ja tore seltsielu. Tsivilisatsiooniga ühendab meid igapäevaselt vaid internet, sest puuduvad meil poed, bussipeatused ja pangaautomaadid. Lapsi sõidutavad kooli uhked koolibussid. Niipalju siis lühidalt sellest, mida on ja mida pole. Sellest, keda on ja keda pole, nii lühidalt ei saa.
13 korda aastas ja iga ilmaga võib hommikul enne kella kuut kohtuda naisteparvega, kel vanust 20-69-aastat. Nimelt hommikul kell 6.00 on sünnipäevalapsel juba laud kaetud ja kuum kohv ootamas, et õnnitlejaid kostitada. Meil siin on kombeks käia sünnipäevalast hommikuti ülesse laulmas. Pidu on tempokas ja enamasti kahe tunniga läbi, kuna kõigi argiasjad tahavad toimetamist ja tööd tegemist. Tänavu saab iga naine omale sünnipäevaks päris oma laulu iseendast, mille viisijupp on pärit mõnest tuntud rahvalikust viisist ja laululuule ritta seatud oma luulememme poolt.
Uusi ilmakodanikke võetakse me külas vastu vaid hõbelusikal. Selle tarvis peetakse katsikuid, kus külarahvas tuleb hea-parem näpus uut ilmakodanikku kaema ning uuele külaliikmele kingitakse päris oma hõbelusikas, kus kõik taatumid peal.
Vana-aasta õhtul veidi enne keskööd koguneb kõik see rahvas külaplatsile, kus ilutulestiku saatel saab oma kuuma kalliga head uut aastat soovida. Siis võib taas sammud kodu poole seada tundega, et naabrite head soovid uude aastasse on tulnud südamest.
Jaanipäev algab vara ja kestab kaua. Lustlikku meelelahutust teeme ise, millest menukaim on väikelaste võistlused, kus emmed-issid on rohkem pöördes toimuvast, kui põnnid ise, kes oma esimesi samme teevad. Healt peolt ei puudu kindlasti ka koos küpsetatud pannkoogid, grillliha, vahune koduõlu ning kõik muu hea, mis sahvrist kaasa haaratud või ahjus valmis küpsetatud ning ühisele lauale kantud.
Pööripäeval oleme jälle külaplatsil, nii noored kui vanad. Siin on meil juba väljakujunenud traditsioonid, kus ajame oma küla asja ja muu plära vahele teeme vaikuses ümber lõkke päripäeva kolm tiiru: esimese ajal mõeldakse, mida tahaks enda juures muuta ja mida saavutada, teine ring on pühendatud headele soovidele iga pereliikme ja kodu jaoks ning kolmanda tiiruga saadetakse head soovid laiali sõpradele, külale, Eestile ja kas või kogu maailmale.
Kui juhtub meie külla tulema kutsumata külalisi, siis on nad ennemalt juba kirbul, kui isegi aru saavad. Naabrivalve töötab hästi ning kahtlustäratav info liigub kiirelt majast majja. Üksteisest hoolivad pered annavad turvalise tunde ja mõnusa äratundmise, et just siin ongi parim paik maamuna peal, just kui Vanapagana seljataga, kus oma elu elada.
Selline see on, „ Meie Suursoo Küla“ Rae valla lõunaosariikides, miks me siin elame ja seda kohta armastame. Salapära ümber meie küla jagub veel ja veelgi ning ei puudu meilt nii kodukäijad kui ka omad nõiad.
Iira Piik ja Keiu Ruus-Lepp
