Kohtumised kunstiga teisel pool ekraani ja peegeldavat klaasi

Kunstisaalides valitseb vaikus. Koroonapaus kestab. Kui uks on kinni, seatakse näitus akendele, kus loodus rikastab teoseid peegelduste varjude mänguga, kuvatakse ekraanil või veebis. Kuidas edasi?

Kunstiteose tunnetamiseks peab seisma temaga silmitsi. Aga kui vahel on klaas? Kui vahendajaks on veebikaamera? Kas külastame näitust, kui galerii koduvõi Facebooki lehel on teoste kujutised? Kas veebis toimib kunsti energia?

Rakvere teatri peakunstnik Eveli Varik kujundas näitusesaaliks Teatrikino klaasseinad vastupidi tavapärasele - nõnda, et vaataja näeb pilte õuest. Näitusel “Naise elu lõuend” mängivad kaasa valgus ja varjud, peegelduvad puuoksad ja pilvede ränd taevalaotuses.
Eveli Variku sõnul on looduslike lisanditega nii ja naa. Ta tunnistab, et näitust kujundades ta esialgu sellele otseselt ei mõelnud, aga kogemuse pealt tunnetas, et see võiks sobida. “Sellisele näitusele, kus naised on vanaaegsetes riietes, tuli minu arust see kasuks. See on natuke teatraalne näitus. Näituse mõte on ju naise roll ja emadus läbi aegade. Palju erinevaid naisi ja varjundeid. Mulle need peegeldused väga meeldivad. Tuleb ainult valida õige ilm ja aeg näituse vaatamiseks,” arutles Varik.

Peakunstnik ütles, et ehkki selle näituse pildid on hästi vaadeldavad, on kunsti nautimisel enamasti isegi klaas takistavaks teguriks, sestap jälgis ta näitust üles seades tähelepanelikult, kuidas selline väljapoole pööratud ekspositsioon vaataja jaoks toimib. “Tegelikult see toimis. See näitus on suur ja võimas, seal tunnetad inimest - see on vaadeldav. Kui need pildid oleksid olnud väiksemad, mida peaks lähedalt jälgima, või klaasi all nagu graafikateosed, mille puhul oleks tekkinud topeltklaas, siis selline väljapanek ei töötaks. Töötab ainult suur kujund. Lähenemine sõltub teosest. Teos tingib ülespaneku vormi. Pead arvestama objektidega, et inimene saaks elamuse, mida ta on tulnud saama. Seda ei saa läbi neti,” selgitas ta.

Kunstiteoste veebis näitamist ja virtuaaltuure näitustel ei pea Eveli Varik võrreldavaks näitusekülastusega, pigem info jagamiseks. “Veebis näitavad teoseid põhiliselt galeriid, kus on tulemas kunstioksjon. Need on rohkem müügisuunitlusega näitamised. Veebiversioon on pigem näituse lisa või boonus. Päriselt virtuaalgaleriid teha ... Aga milleks? Kunsti puhul on tähtis, et pead vaatama asjale otsa,” kõneles ta.
Variku sõnul tasub näituse veebituurile minna siis, kui näitus on varem oma silmaga nähtud. “Siis saab lisateavet, aga teiselt poolt jääb otsekontakt ja elamus olemata. Veeb võib näitust täiustada, aga näha teoseid ainult veebis ei ole ikkagi see. Energia, mille kunstnik teose sisse paneb ja mida tunnetad koos töö vaatamisega näituseruumis, muutub olematuks. Esteetiline elamus jääb saamata.”
Pikenevates piirangutes elab kunstirahvas lootusega kunstisaalide avanemisele. Eveli Varik ütles, et peab valitsuse otsust galeriid sulgeda halvaks otsuseks. “Valitsus võiks aru saada, et kunstinäitusel käivad suhteliselt üksikud inimesed, kes seal tavaliselt ei räägi. Seal ei teki kontakti. See, et kunstinäitused kinni pandi, oli üle võlli reageerimine,” sõnas ta.

Sama meelt on Rakvere Galerii kuraator Riho Hütt. Ta ütles, et näitusel käinuks ehk mõned inimesed päevas ja tuldud oleks üksi-kaksi. Valitsuse korraldus võeti loomulikult täitmiseks - galerii uks suleti ning aknale seati ekraan, et portreenäituse “Meie, virulased” teosed kuidagigi vaatajateni tuua. “Kahju oli küll, et inimesed portreenäitusele ei saanud, aga mis parata. Natuke kurb on,” lausus Hütt ohates. Ta lisas, et inimesed seisatavad galerii akende taga, et silmitseda portreenäituse pilte ja Edith Kotka-Nymani skulptuurivõistluse töid.
Ehkki näitusetööde fotod on üleval galerii kodulehel, peab Riho Hütt seda pigem infoks kui näituse külastamisega võrdväärseks võimaluseks. “Kõige parem on vahetu kontakt teosega, kunstisaalis kohalolek. Sellepärast galerii ongi tähtis, et seal saab kunsti näha sellisena, nagu see on loodud ja mõeldud. Veebis sa ei saa kõike kätte, saad pigem aimu, mis seal on,” rõhutas Hütt. Ta lisas, et näituse veebikülastus on asjakohane, kui tutvustatakse detailsemalt ühte tööd, lihtsalt väljapaneku näitamisel pole mõtet.

Kuraatori meelest võib kirjasõna anda kunstiteost ja selle olemust paremini edasi kui veebituur. “Lugesin Postimehest Siim Preimani lugu Kaido Ole töö “Villa Utoopia” koha. Nii toredasti kirjutatud. Mulle meeldis see nii väga! See kirjeldus pakkus mulle suure kunstielamuse,” nimetas Riho Hütt.

Teatrisse on oodata kolme hõrku näitust

Tänu sellele, et hoogne näitusetegevus Rakvere teatris on pigem spontaanne kui rangest plaanipärasusest lähtuv, pole pidanud plaane oluliselt ümber tegema, tõdes peakunstnik Eveli Varik.

Tema sõnul on kunstnikud praegu ootel. “Kui nüüd ikkagi teater läheb lahti, siis lähevad näitused üles,” lubas Varik.
Kõigepealt on oodata kolme hõrku väljapanekut: portselanehete näitust, lavastusega “Tavaline ime” kaasnevat tikandinäitust ning graafikanäitust.

Järgmiste näituste asjus on “pisteliselt räägitud” kunstnikega ning sügisel võib suure maja seintele tulla abstraktsete maalide näitus. “Hoian alati silma peal, et kunstnikel oleks Rakverega mingi seos,” mainis Varik.

Peakunstnik kaalub juba mõnda aega teha teatri väikeses majas plakatinäitus “Kaheksa aastat Rakvere teatri näitusi”. “Neid minu kujundatud ja kureeritud näitusi on ikka massiliselt olnud. Võiks teha ülevaate. Saaks täitsa põnev,” ütles ta.
 

INNA GRÜNFELDT
https://virumaateataja.postimees.ee/7224198/kohtumised-kunstiga-teisel-pool-ekraani-ja-peegeldavat-klaasi