KÄRT DEVANEY INTERVJUU: “See kõik on tema” vastab ebamugavatele küsimustele

Rakvere teatri noortetükk “See kõik on tema” on pealtnäha lihtne lugu, mida tutvustatakse kui eksperimenti teismelisega. lavastus vaatleb ema ja poja vastuolulisi suhteid internetiajastul, mil palju kergem on silmast silma suhtlemise asemel olla kontaktis ja end avada sotsiaalmeedia vahendusel.

Vestlen näitleja Tiina Mälbergiga peale hooaja viimast “See kõik on tema” etendust, millele on eelnenud vestlusring veebipolitseinikuga. Mured sotsiaalmeediaajastul nõuavad teistlaadi lähenemist ka teatris. Ehkki enne järgmist hooaega “See kõik on tema” lavalaudadele ei jõua, on oluline tehtule tagasi vaadata. Seda just emadepäeva eel. Kohtun ema ja näitlejaga, kes on lavastuse muret tekitava teema enese jaoks üksipulgi lahti mõelnud ja mõtestanud.

Lavastust, mis on mängukavas aastast 2017 ning mida praeguseks on mängitud üle 120 korra, soovitab teater eriti vaadata noortel. Tiina Mälbergi sõnul on noorte vaatajate jaoks klassiga tehtud ühiskülastusest olulisemgi vaadata tükki koos vanemaga. Et kerkinud teemade üle saaks arutleda üheskoos. Et saaks küsida mugavaid ja ebamugavaid küsimusi ja koos vastuseid otsida. Lühidalt öeldes räägib Andrei Ivanovi kirjutatud ja Helen Rekkori lavale seatud “See kõik on tema” sellest, kuidas ema kohati meeleheitlik püüd sotsiaalmeedia libakonto abil oma käest libisevale lapsele taas ligi pääseda paneb kaalukausile nii usalduse kui ka elu. Aja jooksul, mil lavastus Rakvere teatri mängukavva kuulunud on, on ka internetiohud muutunud, ometi kannab lavastus jätkuvalt olulist sõnumit ja temaatikat.

“Mäletan, kui materjal oli alles loomenõukogu laual, juba siis tundus see väga huvitav. Nägin seal potentsiaali ja murekohti, mis materjalis endas olemas olid. Lisandus väga visuaalne lavastajakäekiri ja visuaalkunstnike töö, mis on samuti nutikas ja maitsekas. See lahendus on senini värske ja huvitav ning loodan, et noor vaataja saab olulise sealt ikkagi kätte,” jutustas Tiina Mälberg. Näitleja sõnul on lavastusega suhestuda kerge igal vaatajal, kui kaasa mõelda ning kokkupuutepunkte vaadelda. Kuidas jõuda lapseni, kes kipub käest libisema? Kui meeleheitlikuks võib mäng muutuda? Milliseid samme ema teeb, et lapsel hakkaks kergem? Milliseid võtteid kasutab, et lapsega taas ühendus luua? “Tuleb tõdeda, sel emal ei jäänud muud üle ja ta lihtsalt ei teadnud paremini. Suhtlus läbi kujuteldava maailma oli kergem, pingevabam,” rääkis Mälberg oma lavakarakterit kõrvalt vaadates. “Tal lihtsalt ei olnud paremaid oskuseid, leidmaks stabiilsust või julgust lapseni iseendana jõuda ja oma sarnasusi tähistada.”

Lisaks kasvuraskuste ületamise teemale tegeleb “See kõik on tema” temaatikaga, millele üldiselt või laiemalt ei ole selle tüki juures väga palju tähelepanu pööratud. Selle lavastuse kõik sündmused tõukuvad leinast. Nii teismelise kui ka täiskasvanu leinast.

“Ühest küljest ma tahaksin, et me loomulikult puutuksime sellega kokku nii vähe kui võimalik, ent teisalt on see nii tugevalt elu osa, et sellega peab oskama hakkama saada,” ütles Tiina Mälberg. “Laias laastus jõuab lein välja laste lemmikloomade, ka mänguasjadeni. Täiskasvanutel töökohtade kaotuseni, rääkimata kaaslase või partneri kaotusest. See ei peagi tähendama tingimata surma, leinatunne käib kaasas kõikvõimalike kaotustega,” jutustas näitleja. Tähelepanuta ei tasu jätta ka suurt ja kollektiivset leina, mida me kogeme suurte ilmasündmuste kõrval seistes. Enda hoidmiseks püüame järjest enam end alateadlikult aga leinakogemusest distantseerida, saamata aru, et see on elu loomulik osa. Lavastuse suureks rolliks on ka leina ning sellega kaasneva teatav normaliseerimine vaataja jaoks. “See, mida lein inimesega teeb või millisesse segadusse võib inimese paisata, on universaalne ning oma arenguteel oleks tark olla selleks valmis. Mida ma tahan läbi selle lavaloo öelda, on, et see võiks olla võimalus lastel puutuda kokku leinaga täiskasvanu teadliku juuresolekuga,” selgitas Mälberg.

“Pealtnäha võib jääda mulje, et laps saab leinaga kuidagi lihtsamini hakkama, tegelikult tuleb täiskasvanuna meeles pidada, et laste lein on tihti kihilisem. Ma väga soovitan noil teemadel lugeda Naatan Haameri raamatut “Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad”, ja seda ka siis, kui inimene tunneb, et tema elus on kõik väga hästi,” kõneles Mälberg.

Tiina Mälberg tõdes, et ehkki laval nähtav imiteerib päris elu, on näitemäng siiski kirjutatud mingiks mudeliks. See on kunstlikum ja utreeritum kui tavaelu ning päris elus asjad võibolla nii lihtsasti ei laheneks. Näitleja meenutas, et lavastusprotsessis inimlikku küsimust “kes on süüdi?” analüüsides leiti ühiselt, et süüd peaks otsima vaid ühe tegelase püüdest perekonda oma isiklikest elumuredest säästa.

“See on hea äratundmine ja mõttekoht. Ja neid on lavastuses kindlasti veel. Nii lastele kui ka vanematele. Loodetavasti neist äratundmistest ja endasse vaatamistest saavad kerkida vestlused ja puutepunktid.” Mälbergi sõnul on laste ja vanemate pidev omavahel kontaktis olemine ääretult oluline. Seda ka siis, kui elu on keeruline. Sealjuures on vanema asi meeles hoida, kui keeruline puberteediiga olla võib, ja olla turvaline täiskasvanu oma lapse jaoks ning mitte unustada, milline ise lapse või noorena oldi.

“Me oleme oma lastega sarnasemad, kui arvata oskame. Mida varem seda tunnistame ja sellest õpime, seda mõnusamad saavad suhted lastega olla,” ütles näitleja. Keerulisi ja valusaid teemasid lahkav noortetükk, mis puutepunkte ja julget endale silma vaatamist pakub vahest enam isegi vanematele, pole pelgalt meelelahutus. Pigem vastupidi. Lahutatuse asemel saab meel täistuuridel arutleda.

Tiina Mälbergi sõnul on see keerulistel ilmaaegadel enam kui vajalik. “Teater annab keerulisel ajal võimaluse ja mõtte jõuetusega toime tulla. Võibolla avab kellegi jaoks väljundi, rääkimaks teemadel, millest muidu ei oskaks ega julgeks,” arutles ta. Oma kogemusest kõneldes tunnistas Mälberg, et igatses Vene-Ukraina sõja algul selleks, et end kokku korjata ja leida taas jaksu panustada, peale kevade tuleku aina enam teatrisse, kinno, näitusele ... Kultuuri kogema. “Lisaks on see andnud mulle tuge ja teadmist, et kui kultuur saab aidata mind, siis saab ta vaimselt abiks olla ka kellelegi teisele.”


KÄRT DEVANEY
https://virumaateataja.postimees.ee/7517222/see-koik-on-tema-vastab-ebamugavatele-kusimustele