Karl Koppelmaa vanaema leidis Uus-Meremaalt kaks õde
Tallinna tüdruk Ivi-Pilvi Hammer (84) oli kolmeaastane, kui tema meremehest isa Elmar-Ernst Koppelmaa enne sõda merele läks ja enam tagasi ei tulnud. Pere ei teadnud isast üle 60 aasta midagi, kuni Ivile teatati, et tal on Uus-Meremaal kaks õde.
---
Ivi lapselaps, Rakvere teatri noor lavastaja ja dramaturg Karl Koppelmaa (29) mäletab seda, kuidas vanaema sai teate, et tal on õed. Memme oli olnud heas mõttes šokis. Tütrepojal on meeles ka see, kuidas nad Miinat lennujaamas ootasid. Tema oli siis umbes kaheksane. Memme – Ivi – oli olnud heas tujus, mitte stressis, tegi nalja. Ootajad aasisid, et ei tea, milline Miina võiks välja näha ja püüdsid mõistatada, kes lennukilt saabujaist võiks tema olla. Kui oodatu tuli, tundsid nad ta kohe ära. „Märkasin, et memmel ja Miinal on mingi sarnasus,“ ütleb Karl.
---
Lapselaps toob elulugude saladused teatrilavale
Rakvere teatri lavastaja, dramaturg ja näidendite autor Karl Koppelmaa plaanib oma vanaema ja ta õdede loo kunagi kirja panna. Loo teeb tema jaoks põnevaks selles peituv saladus. „Me ei tea, mida Elmar tundis või mõtles, miks ta nii käitus. Küsimusi on rohkem kui vastuseid,“ tõdeb ta.
Septembris esietendub Rakvere teatris Karl Koppelmaa kirjutatud ja lavastatud näidend „Katk.Est.Used“. Ka selles on üks keskne teema inimese elulugu laiemas mõttes. Karl püstitab küsimuse, kas selle juures, mis inimese elus toimub, saab piirduda vaid tema enda elu analüüsiga või peab vaatama kõike natuke laiemalt. „Inimese lugu koosneb ka teda ümbritsevate ja talle eelnenud inimeste lugudest. Neid peaks teadma ja uurima,“ arvab Karl. „Noored võiksid oma vanavanemate lugusid kuulata – seni kuni saavad.“
Tema arvates on oluline seegi, et head lugu peab arusaadavalt rääkima. „Enda elust rääkimine teisele inimesele on võrreldav sellega, nagu jutustaksid filmist, mida teine inimene pole näinud. Seda võiks rääkida nii, et oleks arusaadav ja huvitav,“ märgib dramaturg.