INNA GRÜNFELDTI INTERVJUU: Andres Mähar Rakvere teatri valguses ja “Alguses”

Kui Tiina Mälberg jõudis otsusele, et just Andres Mähar on õige mees tema lavastusse “Algus”, võttis Vanemuise näitleja pakkumise hea tundega vastu. Tal oli lavastajasse usku.

Andres Mähar teeb elu esimese rolli Rakvere teatris. Ta kehastab peagi esietenduvas lavastuses “Algus” keskealist meest Dannyt, kes jääb Laura soolaleivapeole pisut kauemaks. Kas terendab uus algus?

Kuidas Danny roll teieni jõudis?

Tiina [Mälberg] helistas ja saatis mulle “Alguse” teksti. Lugesin. Hästi tore tükk on.

Mis on selles tükis tore?

Millegipärast Briti saarte tükid lähevad mulle korda. Need inimesed räägivad, elavad, tunnevad kuidagi nii, nagu tunnen end ise tundvat. Suhtlus tegelaste vahel on aus ja elav. Sellepärast mulle Briti tükid meeldivad.

Kui sulle pakutakse kahe inimese tükki, kus ongi kaks peaosa, siis loomulikult on hea tunne seda vastu võtta.

Kui palju olite Tiina Mälbergiga varem elus või töös kokku puutunud?

Isiklikult ei tundnud, aga loomulikult olime kohtunud enne ka.

Ja siis tuli temalt ootamatu rollipakkumine. Kui pikalt ettepanekut kaalusite?

Pikka mõtlemist ei olnud. Kõige tähtsam asi näitleja puhul on tänapäeval aeg – kas saaks ja jõuaks teha. Aga tihtipeale head asjad lihtsalt juhtuvad.

Eks mind koduteatrist natuke hoiatati ette. Peanäitejuht Tiit Palu mainis, et Tiina helistas talle, et tahab minuga midagi rääkida.

Jahsõnale järgnes hoopis pikk paus.

Sellest on tõesti mitu aasta möödas, kui lugu pidi algselt välja tulema. Eri asjaoludel lükkus tegemine edasi. Kaks suurt teatrit peavad oma plaane klapitama. Erilisi probleeme ei olnud kummaltki poolt. Sai väga hästi ajad klappima.

Tiina Mälberg arvas, et näitlejalt nõuab julgust võtta vastu pakkumine lavastajalt, kes on teinud seni luulelavastusi ja on põhiametilt näitleja. Kuidas teile paistab?

Ega Tiina ole mees metsast, ta on olnud teatriga nii kaua koos ja teab täpselt, kuidas asjad peaksid käima. Väga tore, et ta proovib teise poole ka ära, juhendamise. Arvan, et see mõjub talle endale nii näitlejana kui ka edaspidi lavastajana väga positiivselt. Olen ka ühe tüki lavastanud. Pean ütlema, et see tuli mulle küll väga kasuks.

Kuidas lavastajal töö sujub?

Eks ta on võtnud heas mõttes turvalise tüki, mis on valmis kirjutatud üsna kompaktselt. See on ikkagi näitlejateater. Hästi palju sõltubki sellest, kes sul laval on. Loomulikult tuleb muu maailm sinna ümber luua, aga põhiliselt on kaal näitlejate peal. Sellega saab ju Tiina väga hästi hakkama, sest ta on ise väga hea näitleja.

Lavapartneriks on teil Laura rollis Silja Miks. Kuidas klapite?

Siljaga ma polnud samuti varem kokku puutunud, ainult nägupidi tundsin. Praegu võib öelda, et väga õnnestunud valik lavastaja poolt. See on kahe inimese tükk – mees ja naine –, sel ei ole võimalust, et keegi oleks kuidagi üle või alla. Seal peabki kaks tulist kivi olema.

Mis lugu on “Algus” ja kes on Danny?

Tegemist on minuealise mehega. Lugu räägib üksildusest või vajadusest kellegagi koos olla. Kui eelnevad suhted on millegipärast viltu läinud, kui raske on alustada keskeas mehel ja naisel uut suhet. Eriti tänapäeval, kus üks teema on internetisuhtlus. Internetisuhtlus pärsib tegelikult normaalset inimestevahelist rääkimist ja silmast silma suhtlemist. Kui inimesed tahavad omavahel päriselt kokku saada või reaalselt tõsistest asjadest rääkida, siis see on päris keeruline.

Kui Danny eest rääkida, siis ongi ääretult keeruline tulla välja sellest mullist ja hakata inimesega silmast silma suhtlema.

Loo pealkiri “Algus” näitabki, et kaks inimest tegelikult tahavad uut algust. Terve õhtu on sisustatud sellega, et nad proovivad ühte- ja teistpidi, et see algus muutuks võimalikuks.

See on teie esimene töö Rakvere teatris. Kuidas end siin tunnete?

Siin on nii fantastiline trupp ja sisekliima. Vanemuine on nii suur asutus, inimesi on palju ja saale on ka palju. Mõne kolleegiga võibolla poole aasta jooksul ei kohtugi. Siin on kuidagi hästi soe seltskond. Kogu õhustik on jätnud mulle hästi toreda mulje.

Tartu näitleja jaoks tundub arusaamatu, kuidas inimesed suudavad oma jõudu ja aega niimoodi jagada, sest nelikümmend protsenti etendustest antakse majast väljas. Vaatad neid inimesi, kes käivad ühel päeval Põlvas, teisel Pärnus või Märjamaal, sõidavad ja mängivad. See on ikka tohutu kokkuvõtmine. Müts maha nende ees! Nad peavad ikka väga vaprad olema, et jõuda öösel kell kaks koju ja hommikul jälle proovi. Uskumatu...

Vanemuine sisuliselt ei käi draamatükkidega üldse enam väljas erinevatel põhjustel.

Teid ootavad “Algusega” samuti väljasõidud.

Eks mind ootab see ees tõesti. Saan sõitmise ise järele proovida. Aga see on ainult üks tükk. Aga kui on kümme tükki...

Missugune paistab teile Rakvere teatri repertuaar?

Tuleb tunnistada, et ma väga palju ei olnud näinud, aga mõnda asja ikka. Nüüd olen muidugi järele võtnud. Sain siin prooviperioodi ajal elamuse osaliseks. Elamus, võib öelda, et aasta elamus, oli tantsulavastus “Ingel”. See oli täiesti fantastiline!

Millised tööd on koduteatris tulekul?

Pärast “Alguse” esietendust on ainult nädal pausi ja siis hakkab töö pihta. Priit ­Strandberg hakkab tegema “Tõrksa taltsutust”. Seal löön kaasa. Tuleb suur lavastus suurel laval. Priit on teada-tuntud oma klassikaarmastuse poolest, nii et hakkab Shakespeare’iga maadlema.

INNA GRÜNFELDT
https://virumaateataja.postimees.ee/7435910/andres-mahar-rakvere-teatri-valguses-ja-alguses