Emotsioon esietenduselt

"Lõikuspeo tantsud" Arkna mõisa karjatallis jutustab loo 5st õest 1930ndate Iirimaal. Lugusid jutustati tegelikult mitmeid, sest eks Iirlased, nagu eestlasedki ole juttude jutustajad. Kõik 5 õde mängivad hästi ning uus mängukoht on huvitav. Kummitama jäi mõte, et miks küll inimesed lahkuvad kodust. Okei, saab ju aru, et kui kodus on halb, siis ju ikka vaatad ringi, et kuhu minna, aga pigem kui on paha ja raske olla, siis kodus olles on seda ikka parem ja kergem kannatada kui kusagil külas või võõrsil. Kodus keedad teed ja paned muusika mängima, tead kus kõik ümberringi on. Ja ümberringi on oma keel, oma inimesed ja oma kombed. Kodus saab kergemini raskustest üle. Nendest õdedest kõik ei pääsenud eluga... eks iiri loole kohaselt ju ka. Ning lõppude lõpuks - kes meist pääseb? Aga raskustest hoolimata ei olnud see Iiri lugudele tavapäraselt räpane ja vaene, üdini masendav ka mitte. Lavastuse tugevamad hetked olid seotud "tantsudega". Kuigi meestega olid natuke kehvad lood, polnud puudu ka romantika. Võib-olla oligi rohkem naistekas... kuigi mehe kirjutatud (Brian Friel). Minu jaoks oli see juba kolmas Lughnasa tantsude versioon... Rakvere Teatris on ikka tõeliselt head naised - erilised ja erinevad! :) Uuel nädalal blogis täpsemalt. #rakvereteater