ANDRES PULVERI INTERVJUU Theodor Taboriga

Theodor Tabor jõudis Rakvere teatrisse oma juurte juurde

Kui Hiiumaa poiss Margus Tabor 1984. aastal pärast lavaka lõpetamist Rakverre tuli, pani kuus aastat noorem ja tollal veel Rakvere kooliteatris askeldanud Garmen Suurmets pikale ja sirgele noormehele kohe pilgu peale. Päris tormiliseks läksid lood mõned aastad hiljem, mil Garmen teatrisse riietajana tööle läks. Praegu mõõdab Rakveres laste jõuluetenduses lavalaudu nende noorem poeg Theodor.

Theodor Tabor nentis, et erilisi tundeid temas see teadmine, et vanemad Rakvere teatris kokku said, ei tekita. „Pigem mõjub see minu jaoks faktina, ega ma seda eriti ei tunneta.“

Eks ajad olid teised ja olud ka. Seda näitlejate maja, mida kutsuti hellitavalt Sitakapi 2a, enam ei ole, nüüd on samas hoones hoopis teatri töökojad.

Kuigi puhas Tallinna poiss, pole Rakvere veidi enam kui kuu aega tagasi 25seks saanud Theodori jaoks sugugi võõras koht. Suved on lapsest saati veedetud peamiselt Võsul ja Garmeni õed ehk kolm tädi elavad ikka kõik siin kandis.

Lavakarjäär algas viieselt

Ja Rakvere teatergi pole Theodori jaoks enam midagi uut. Kui ta kaks korda lavakasse sisse ei saanud, käis noormees ajateenistuses ja läks Viljandisse ning hakkas esmalt hoopis valgustajaks õppima ning kolm aastat tagasi käis Rakvere teatris praktikal.

Samas nendib ta, et Rakvere on praegusel pimedal ajal natuke kõle koht. Kuid lisab: „Ega me siit Teatrimäelt kuhugi mujale eriti pole saanudki ja ei oskagi kuhugi minna. Kui ma kolm aastat tagasi umbes täpselt samal ajal siin pansionaadis elasin, siis mulle kohutavalt meeldis üksi olla, väga lahe oli.“

Meie all peab ta silma Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti XIV lennu kursusekaaslasi, kellega koos „Lepatriinude jõuludes“ laval ollakse. Nimelt vahetas Theodor pärast esimest õpinguaastat eriala ja hakkas näitlemist õppima.

Theodori näitlejakarjäär on tegelikult juba väga pikk. Kuigi isaga sai Marguse tollases töökohas ehk nukuteatris pisipõnnina päris palju kaasas käidud, astus Theodor viieselt esimest korda lavale Vanalinnastuudios Jaanus Rohumaa lavastatud näidendis “Hea inimene Sezuanist”.

„See oli võimas. Mäletan, et minu ainus ülesanne oli minna lavale ja ämbrist Haribo kummikarusid süüa. Ja siis tiriti mind lavalt minema. Parim tööots, mis mul on olnud,“ meenutas Theodor.

Õhtuleht kirjutas toona, et väikemees oli teatanud isale, et lasteaeda ta enam ei lähe ja hakkab näitlejaks. Teine roll tuli päris ruttu ja siis isa enam laval toeks polnudki. Theodor sai osa Georg Malviuse poolt Tallinna linnahallis lavastatud muusikalis „Miss Saigon“.

„Tänu minule said isa-ema reisil käia, sest 2003. aasta suvel käisime „Miss Saigoniga“ Saksamaal ja Luksemburgis tuuril ja nemad said kaasa mind valvama,“ rääkis Theodor.

Selles tükis oli tal juba rohkem tegemist – tuli laval ringi joosta, Koit Toomet kallistada ja maast riisiterasid korjata. Lasteaialapse jaoks omajagu tegemist.

Teater seljatas jalgpalli

Kui Theodori vanem vend Georg-Johannes oli üpris noorest saadik kindel, et tema küll näitlejaks saada ei soovi, sest vanemate eeskuju oli ees, siis Theodor ütles, et tema jaoks vanemate näitlejaelus, mis lapse jaoks tähendas ennekõike seda, et õhtuti olid ema-isa kadunud, midagi eemalepeletavat ei näinud.

„Ma olen sellega üles kasvanud, et mu vanemad on näitlejad. Olen teatrimajades palju ringi jooksnud ja näitleja on amet nagu iga teine. Ega nad väga õnnelikud ei olnud, kui ma hakkasin seda teed valima, aga kätt ette ka ei pannud.“

Tegelikult oli Theodor lapsena päris kõva jalgpallur, kuid lõpuks sai teater võitu. „Kui gümnaasiumisse läksin, Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassi, siis pidin tegema valiku, sest jalkatrennid olid viis korda nädalas ja muidugi valisin kooli. Nii see läks, aga unistus jalkast on ikkagi, aga mängin ikka, kui võimalust on.“

Garmen Tabor oli mõnda aega Viljandi kultuuriakadeemias õppejõuks, kuid Theodor rääkis, et see oli enne tema aega ning praegu juhib Garmen Ugala teatrit. „Eks ta meid vaatamas käib ikka ja istub ka eksamikomisjonides, teatrijuhtimine võtab päris suue osa ajast,“ kõneles Theodor.

Nüüdseks on perekond Viljandis enam-vähem kokku saanud, sest ka isa Margus on Ugala leival. „Elasime mõnda aega kõik koos, aga lõpuks kolisin välja. Tulla õhtul pärast kooli koju ja ei ole seda päris oma ruumi – hingata oli vaja,“ põhjendas Theodor.

Kuigi Theodor ei pea ennast eriliseks Rakvere fänniks nentis ta, et kui siin pikemalt olla, hakkab linna teist moodi nägema. „Viljandi oli ka alguses natuke pelutav ja seal oli imelik olla. Aga nende aastatega on väga armsaks saanud.“

„Lepatriinude jõulud“ on Viljandi noorte jaoks teine ülesastumine päris suurel laval. Esimene oli Ugala ja Vanemuise koostöös valminud „Peer Gynt“. „Reedel oli just viimane etendus – tegime hommikul siin „Lepatriinud“ ära, sõitsime Tartusse, seal mängisime õhtul „Peer Gynti“ ja kohe Rakveresse tagasi, et laupäeva hommikul jälle laval olla,“ pajatas Theodor. Ei ole kerge see näitleja elu.

Kuigi väga palju on räägitud sellest, et näitleja jaoks on lastetükis mängimine keerulisem kui täiskasvanud vaatajale mõeldud lavastuses, siis Theodor tõdes, et väga hull see polegi. „Nad annavad nii palju tagasi, kui reageerivad. Aga meil on veel nii vähe etendusi olnud, et hakkame alles tasapisi pihta saama, kuidas lapsed asja vastu võtavad. Prooviperiood oli küll pikk, aga siis mängisime ainult ühele lapsele – lavastajale (Urmas Lennuk, toim). Nüüd on neid Urmaseid terve saal täis ja alles saame teada, mis toimib ja kuhu fookus suunata.“

Rollid on noorte näitlejate vahel ära jaotatud nii, et ei pea etendusest etendusesse kogu aeg päris sama asja tegema. Tavaliselt on päevas kaks etendust. Ühes etenduses kehastab Theodor lepatriinu Peetrit ja moekärbes Salvadoret ja teises kalamees Heinot. „Olen Johanna Vaiksooga duublis, see tähendab, et tema mängib siis Heinot, kui mina olen Peeter ja Salvadore ning vastupidi.“

/.../

Theodor Tabor on „Lepatriinude jõuludega“ Rakvere laval järgmise teisipäevani. Siis ootavad Viljandi ja jõulud. Ja loodetavasti helge tulevik lavalaudadel.

ANDRES PULVER
Loe pikemalt: https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2021/12/14/theodor-tabor-joudis-rakvere-teatrisse-oma-juurte-juurde